Kommenteeri

Võlgnik hakkab ettevõtjaks

Ühe põneva ürituse raames rääkisin hiljuti sellest, et võlgnikuna ei saa meelerahufondi koguda aga saan kasutada ettevõtlust tulu teenimiseks ning endale töötasu maksta kui peale enda ettevõtte parajasti teist töö mingil põhjusel ei ole. Minul küsiti, et kas see ebaseaduslik ei ole? 
Olin just mõni aeg tagasi kuulanud podcasti, kus Tanel Padar rääkis, kuidas ta esinemas käies ettevõttena arve esitab ning maksab enda igakuiselt töötasu, isegi siis kui parajasti esinemisi ei ole.  Ettevõttega tegelemine ja endale töötasu maksimine ei ole kuidagi ebaseaduslik. Võlgnikuna tuleb siiski töötasu maksmisel arvestada, et töötasust tuleb tasuda maksud kui ka siis täitemenetluse arestinõue vastavalt esmase seatud aresti järgi. Täpselt nii nagu seadus ette näeb. 
 Mäletan kui 2016 aastal ettevõtlusega alustasin, siis sain esimese kohtutäituri kirja, mida ma muidugi põhjalikult läbi ei lugenud ja olin paanikas, et mis nüüd saab? Kas ma ei tohi ettevõtlusega tegeleda? Tol ajal õnneks käisin ka baaskoolitusel ning sain nõustamist Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskusest. Ka suhtlesin enda tollase võlanõustajaga, et milliseid probleeme mulle kui ettevõtjale oma isiklike võlgade pärast tekkida võib?
Siis ta rahustas mind, et tegemist on kahe erineva õigusliku isikuga. Isiklikud võlad ei tähenda, et ettevõte oleks võlgu. Selgitas, et töötasu tasudes pean lihtsalt töötasust seaduslikus korras täitemenetluse arestinõuet tasuma, muidu saab kohtutäitur sundnõude esitada ja ma olen sunnitud ettevõtjana trahvi tasuma. 
 Mul oli olemas äriidee ja pöördusin alustava ettevõtja nõustamisele, et kas mul on väärt idee ja mida ma üldse tegema peaksin, et ettevõtlusega alustada. Tänapäeval on palju võimalusi, kuidas ettevõtlusega alustada. Pakutakse lisaks ettevõtluse baasikoolitust, mille ka ise läbinud olen. Keeruline on muidugi rahastust saada, sest ettevõtlustoetust võlgnikele ei anta. Võib olla antakse ka aga mina tol ajal ei vastanud tingimustele.  Kui on idee aga sa pole kindel, kas see on hea, siis on kohti kuhu minna ja küsida. 
 Kui osaühingut luua ei soovi on võimalus luua ettevõtluskonto. Selles osas saab infot küsida Töötukassast või LHV pangast. Nad ka alguses ei teadnud, kas võlgnikule võib seda võimalust pakkuda aga jällegi kui oled võlgnik, kes aktiivselt enda võlgadega tegeleb, siis on võimalik endale ettevõtluskonto luua. Vähemalt ma pole seni eitavat vastust saanud kui olen ettevõtluskonto tegemiseks soovi avaldanud. Peamiselt seetõttu, et soovin konto luua selleks, et teenitud lisaraha oleks kuhugi panna ja see läheks võlgade tasumiseks seni kuni ma saan lõpuks saadud tulu investeerimiseks kasutada. 
 Kõige keerulisem on olnud see, et kui võlgnikul on ettevõte, siis arvatakse, et ta on kohe rikas. Kui sa oled lapsevanem, kelle laps elab teise vanemaga, siis ettevõtlusega tegelemine eeldab, et sul on rohkem raha ja rohkem võimalusi ülalpidamises osaleda. See ei vasta tõele. Ma olen aastate jooksul nii palju üksikemade postitusi näinud, et on isa, kes ei maksa elatist aga tal on oma ettevõte, et miks tal siis raha ei ole? Ja mina mõttes kõsin, et oled sa ise ettevõtlusega tegelenud? Miks kohtutäiturid midagi ei tee, et vaene üksikema oma raha saaks? Jällegi aetakse segamine, et tegemist on kahe erineva asjaga - inimene ise ja ettevõte. Isegi kui ma ettevõtte osas mingit tulu saan, siis see tulu ei tähenda, et võin selle igal suvalisel hetkel enda arvele kanda. Enamasti läheb ettevõtte tulu ettevõtte arendamiseks. Teiseks kui mul on võimalik ettevõtte alt tasuda enda igapäevaseid kulusid, siis see mind samuti rikkaks ei tee aga see kergenda koormat ja annab võimaluse vältida olukorda, kus inimesel on veel suuremad võlad. Näiteks kui ma tegelen lapsehoidmise teenuse osutamisega enda kodus, siis minu koduga seotud kulud on ka ettevõtte kulud. Ma pean tagama, et see on sobiv koht, kus teised vanemad saavad oma lapsi tuua. Aga siis leiavad elatist ootavad vanemad, et ma tegelen pettusega, olen süüdimatu võlgnik. Võlgnikul on ikkagi õigus leida võimalusi, et katta enda igapäevased kulud, leida võimalus sissetuleku teenimiseks. 
 Alati kui ma näen, et keegi räägib oma ettevõtjast eksabikaasast, kes sõidab autoga ringi aga elatist ei maksa, siis ma alati mõtlen, et mis selle tagasi rohkemat on, et ei maksa? See kui ettevõttel on raha ei tähenda alati, et inimesel on raha.  Kuna ma olen ise ka ettevõtja olnud, siis ma olen nii palju vaeva näinud, et mu ettevõttel oleks üldse tulu ja võimalus ära maksta 2500 eurot osakapitali, arendada ettevõtet jne. See kõik maksab raha aga siis keegi leiab, et ma olen pururikas. 
 Ettevõtlus ei teinud mind üleöö rikkaks, et mul oleks olnud võimalik koheselt kõik võlad tasuda. See, et ettevõte oleks edukas, siis see vajab kapitali. Kui ma enda juhiload tehtud saaks, siis ma ostaks ka ettevõtte alt auto, sest mu töö nõuaks seda, et mul oleks sõiduvahend. Aga see ei tähenda, et teen isiklikud sõidud ettevõtte arvelt. 
 Mind muidugi inspireeris mõte ilma rahata ettevõtlust alustada, kus kogu raha tuleb tulust, mis ettevõte endale teenib. Alustada siis niiöelda ilma toetuste ja laenude ja investeeringuteta, sest enamasti öeldakse, et peab olema raha, et millegagi alustada. Ja mina küsin vastu, et peab või? 

Lisa kommentaar

Email again: